Kinni ja lukus

Katkendlik muusika, rikutud maailm.
Mina istun ja külmetan, mõtlen.
Kõige üle, mis üldse olemas on.
Ning enda murede eest jällegi põiklen.

Mida on vaja ning mida vaid tahan.
Tegelikult ei tea, ma jälle ei tea.
Vähest, nii natuke ainult ma vajan.
Kuid selleks kõike halba ka taluma pean.

Kirjutan, õpin ja kuulan.
Kuid mõtted uitavad mujal..
Keskenduda, jah jälle ei suuda.
Mida siis seekord mul jälle vaja?

Küsin endalt, kuid vastust ei saa.
Teised ei tea, loomulik ka.
Miks minu mõtteid nad mõistmagi peaks?
Ei pea, neid mina vaid teada saan.

Hingan sisse ja välja ning vahetan lugu.
Eksamiraamatu laua pealt võtan.
Mõtelda üritan, šokolaadi panen suhu.
Õppima pean ning kõik muu peast pühin.