Kui me oleme koos, surmani koos.
Siis suudan ma lennata kõrgelt.
Kuid olles eemal Sinust nii kaua.
Siis tunnen, et kukun taas merre.
Olen kui lind, kes lendamist vajab.
Sina oled mu tiivad ja hing.
Kuid raske see on kui vihma sajab.
Ei suudaks, kui jätaks Sa mind.
Üksi ei taha, ei tohi ma lennata.
Olles koos vaid ellu taas jään.
Sina vaid suudad seda kõike anda.
See on see elu, mida ma näen.
Võrdlen ja parandan ennast ja mind.
Mõtlen, et tahaks nii paljut.
Kuid tõeliselt vajan ma ainult Sind,
kelle nimel hüppaks alla ka kaljult.
Tunded on kõik, mis päriselt loeb.
Keegi hukata, lindu mu sees ei saa.
Armastus, igatsus, hinge taas poeb.
Tõusen lendu ja enam iial ei leba ma maas.
Comments