Tere. Kadri olen. Kümnendas klassis. Viisteist ja niisama äge. Hakkan siis ka blogi pidama. Vaevalt, et siia väga tihti midagi kirjutama hakkangi, kuid siiski, hea koht kuhu kirja panna oma mõtteid ning samuti hea koht neile, kes tahavad minust midagi rohkemat teada. Sest mingi ettekujutuse saab arvatavasti ikka, juba kirjastiilist ja teatud sõnadestki.
Esimene postitus on M.i.a.'st ehk Mayast, kelle ma ühel päeval täiesti juhuslikult avastasin. Lugusid tähendab olin varemgi kuulnud, kuid ei osanud kokku viia muusikat ja selle esitajat. Ja kui ma teda mtv'st eile hommikul kuulsin, ja nägin nime, panin google.com ja youtube.com kohe otsingusse sisse. Lugedes temast, ning kuulates lugusid. Üle ja üle ja üle.. Süvenedes sõnadesse, mis on nii lihtsad ja esmapilgul mõttetudki, kuid milles on elu, täiesti tavaline elu, sest ta sõnad räägivadki justnimelt elust ja sellest mis elus toimub. Selle kõigega jõudis kohale kui värske ja tõeline, sügav kuid samas nii lihtne, ning lihtsalt elust rääkiv ta on, oma lugudes väljendamas oma maailmavaateid ja põhimõtteid. Samal ajal olles niivõrd positiivne ja entusiastlik, kahekümne seitsme aastane, kuid näeb välja nagu teismeline ja seda üldse mitte solvavas mõttes. Tohutu vaimustus on hetkel. Eks näeb, mida veel suudan temast välja kaevata.
Eniveis siis, mis ma veel kirjutan? Tänasest/eilsest? Nonii. Varasemasse ei hakka tagasi minema. Aga räägin siis alates eilsest hommikust. Nii. Eelmisel õhtul sain teada, et kaks esimest tundi, joonestamised, jäävad ära, sest õpetajal on juba pikemalt midagi viga, ei meenu, mis täpsemalt.. See selleks. Ehk siis tavalise kella kuue ajal ärkamise asemel oli võimalus kaheksani magada, jess. Kuid mina, hommikul, silmad kell 05:47 lahti ja uni läinud. Kuulasin siis natukene muusikat, keerutasin niisama voodis, kuid magama enam ek jäänud. 06:32 otsustasin, et kui seitsmeks magama ei jää, siis tõusen üles. 06:58 ronisin voodist välja, fine siis. Läksin alla korrusele, sõin natukene kooki, võtsin jogurtit ja tegin kohvi. Liikusin arvuti juurde ja lülitasin selle sisse. Passisin seal siis mingi tunnikese, kuulasin muusikat ja kirjutasin pikke kirju, (viimase aja hobi), kuskil kaheksa paiku käisin pesin juuksed ära ja siis läksin ka internetist eemale. Tegin ennast üheksaks korda - riidesse ja asjad kokku. Seejärel liikusin 09:15 bussi peale. Koolis olid kolmas ja neljas tund kirjandus-eesti keel. Vahetundidel, käisime söömas, kartulipudru-hakkliha-vorm, kaste, kohv ( liiter piima, lusikatäis kohvi ja kilo suhkrut. ! ) , ning rullbiskviit. Viimaseks viiendaks tunniks oli jäänud inglise keel. Kus tuli kontrolltöö, mida ma ei olnud viitsinud eriti õppida, ning hinne tuleb ka vastav. Peale tunde igaljuhul liikusin kilomeeter koolist eemal asuvasse kontserdimajja näiteringi. See oli siis umbes poole kahe paiku. Seal harjutasime igasuguseid asju, kuna ühte teatud näidendit teha ei saanud, sest teisel peaosalisel oli 7 tundi - oleks alles poole neljaks sinna jõudnud, kahjuks. Seega tegime kõike muud. Üks osa oli etüüd ehk lühinäidend. Millega sai nalja ja mitte vähe. Mina, Merca ja üks väiksem näiteringlane, pidime tegema näidendi sõnadega 'kapsas, sihvkad ja president' . Nii, mulle tuli mõte, algeline, kuid siiski. Läksime uksest välja, koridori. Mina räägin mõtte ära : " Tavai, teeme nii, et sihvkad = venelane, mina olen venelane. Merca, Sina ole president, ja Sina väiksem, ole siis kapsas. Merca, pärast võtad kapsa sülle. Okei. Nii. Teeme sis nii, et president läheb turule kapsast ostma. Tagasi tulles näeb teepeal sihvkakoori maha sülitavat venelast, ning läheb tema juurde rääkima, et ta on ikkagi Eestimaal ja nii on ebaviiskas teha. Mina, kui venelane, räägin vastu stiilis 'sthoo tõõ hotseeesh'? jne. " Seejärel liitusid meiega kaks nooremat tüdrukut, kes olid käinud kohvikus sprite'i ostmas ning pakkusid mulle kahte pudelit korraga, mis seal ikka, tuli juua. :D Siis tuli igatahes meile, loe: mulle , lollitamisetuju peale. Ja mul oli vaja seal libedal põrandal kindlapeale silda visata. Ja seda ma tegin, kuid oih.. unustasin käed alla panna, ja laksuga! vastu maad. Merca kuulis ainult suurt pauku, ise lausudes hiljem : " Terve korrus värises!, aga, kuule, mis Su nimi on? " Njaa, ega, mulle kui puupeale see hullu ei tee. Positiivsus. ..ning kusjuures oma nime ma lõpuks ei öelnudki.. ^^. Pärast seda kõike oli mul ikkagi ilmtingimata vaja siiski näidata, juba endale, et ma ju tegelikult oskan silda visata, ja ära tegin! Väiksematele ütlesin, et ärge minust jumala eest eeskuju võtke. Nemad : "Võtame, võtame! " Ma, et issandjumal.. :D Nojasiis, läksime ruumi tagasi, näidendit esitama pärast teist rühma, kus olid Kristine ja samuti veel kaks inimest, pärast nende esinemist, oli meie kord. Tegime siis kõik nii, nagu pidi. Kuigi meie kapsast tüdruk pidi koju minema, vanemad tulid järgi, ei morjendanud see palju, sest võtsime uueks "kapsaks" Merca rohelise! koti. Nii, siis. Alguses Merca veel andis õpetajale mõista, et on president, ehk paneb oma mulgiriided selga ja õpetaja küsiva pilgu peale - " Ilves noh! " x). Kuid mingi hetk, kui Merca - president, kapsast ei ostnud, vaid võttis.. Siis õpetaja mainis, et okei, vargast president, peale seda olime mõlemad laval kõveras, naeru lihtsalt ei saanud pidama. Jeah,. Ja siis lõpuks selle sihvkade mahasülitamise eest noomimise kohapeal läks asi käest üldse ära. President ja venelane nimelt karjusid ja kaklesid. (Teistel lõbu laialt) Mingihetk, ma hakkan midagi tegema, ja Merca : " Sa oled surnud! ", Mina : " Aa.. Okei. " ( President Merca aka Ilves teeb nägu, et tema ei tea midagi. Ja kõnnib uhkelt oma kapsaga edasi.. ) Mingihetk läksin mina järgi, rusikas püsti. Merca : " Mis kõhutantsu Sa teed? " Mina : " !! Ma ei tee kõhutantsu, ma tulin kätte maksma, totu! " Ja seejärel hakkasim jälle "kaklema", mille tulemusel olime mõlemad siruli maas, tema minu käe peal, mina tema jalgade peal. Üldiselt öeldes : Sõlmes. :D, Terve näitering jälle ümberringi naermas. Jap. Ja siis valutava pea ja käega, hakkasime tegema miimikat. Ja seal olid ka kõik äktshionis. Ikka täiesti. Proovi ise ainult käte, jalgade, keha ja näoilmetega teha teistele selgeks, et see, mida Sa näitad seal ees on Mc Drive. Süstal. Marker. Säästumarket. Kotkas. Müsli. Õpetaja Põld. (hh). Ei, aga tore oli. Poole viieni olin seal. Siis lõpus veel rääkisime õpetajaga igasugust pubekajuttu, pärast oli mark, vingusime seal, elu üle.. Mis ongi raske, aga vinguda on ikka tore ju . Eksju. Ikka. Igaljuhul, siis läksime Kristine ja Mercaga linna, seal olime niisama, käisime Selverist läbi, seal degusteeriti liha, mis polnudki hea, kahjuks. Siis liikusime bussipeatustesse pärast seda kui olime ostnud kartulivahvleid ja kaks kohukest, Merca raha eest. Ning siis suutsin ma bussist, mis pidi kell 17:00 väljuma, maha jääda. Super. Mõtlen, järgmise bussini on 1,5 tundi. Jube. Kuid siis, (i), meenus, et tuleb veel üks buss, 17:15 või 17:20, mis pole nr 43, millega ma saan vabasõidupiletiga, vaid mis on nr 121, mille eest pean maksma 12 krooni. Hakkasime siis sente kokku kraapima, minult kroon, mercalt rohkem. Kokku saime 11.50. Rohkem pole, kuskil. Ahastus. Buss sõidab ette, mina : "Tavai, suva, ma lähen peale, saan kuskilt ikka selle 50 senti. Tsau. " Okei, bussi, annan sendid juhile, saan salvava pilgu ja sõimsõnad vene keeles, millest sain niipalju aru, et buss pole pood, kuhu sentidega tulla. Vabandasin ja häbenesin seal siis. Sain oma 50 senti ka, klassiõe ema oli bussi peal, õnneks. Ohjah. Siis rääkisin natukene telefoniga, ja poole tunni pärast olin kodus. Siis oli hea olla. Istusin netis, sõin võileiba ja midagi veel. Mingiaeg, nägin, et ema oli msnis mingi uue tuttava saanud. Huvitav. Tuleb kohe ära hõivata, endale, ema võib edasi ju suhelda, aga mina tahan ka. Liiatigi tundus see Sandra huvitava inimesena ka. Seda ta ka oli, on, kuigi tohutult madala enesehinnaguga, kahjuks. Põhjuseta, lisaks. :/. Seda tuleb tõsta! Positiivsus. Justnii. Ja siis kuskil, kaheteistkümnest kuueni magasin, nii vahelduva eduga. Kuuest tõusin päris üles, ja netti. Muusika, photoshop, msn, rate, orkut, tribawars ning restardid, filmid ja ka blogi. Ja siin ma olen. Ja netis olen. Diivani peal istun. Käed on väsinud ja muusika põhjas. Aga tunne on hea. Ülim. Ilma konkreetse põhjuseta. Positiivne. (:
Praegu igaljuhul käisin allkorrusel. Jooksin edasi-tagasi, sest nett kadus ära vahepeal, tore. Aga tagasi tuli, mis on iseenesest veelgi toredam ju! All tegin aga pelmeene. Praadisin. Maitseaintetega. Need näevad praegu välja nii ahvatlevad, ja maitse.. on kolm korda parem. + majonees, ketšup ja hapukoor. Juurde karamellitee. ^^.
Tore on olla. Teinekord kirjutan veel. (:
Esimene postitus on M.i.a.'st ehk Mayast, kelle ma ühel päeval täiesti juhuslikult avastasin. Lugusid tähendab olin varemgi kuulnud, kuid ei osanud kokku viia muusikat ja selle esitajat. Ja kui ma teda mtv'st eile hommikul kuulsin, ja nägin nime, panin google.com ja youtube.com kohe otsingusse sisse. Lugedes temast, ning kuulates lugusid. Üle ja üle ja üle.. Süvenedes sõnadesse, mis on nii lihtsad ja esmapilgul mõttetudki, kuid milles on elu, täiesti tavaline elu, sest ta sõnad räägivadki justnimelt elust ja sellest mis elus toimub. Selle kõigega jõudis kohale kui värske ja tõeline, sügav kuid samas nii lihtne, ning lihtsalt elust rääkiv ta on, oma lugudes väljendamas oma maailmavaateid ja põhimõtteid. Samal ajal olles niivõrd positiivne ja entusiastlik, kahekümne seitsme aastane, kuid näeb välja nagu teismeline ja seda üldse mitte solvavas mõttes. Tohutu vaimustus on hetkel. Eks näeb, mida veel suudan temast välja kaevata.
Eniveis siis, mis ma veel kirjutan? Tänasest/eilsest? Nonii. Varasemasse ei hakka tagasi minema. Aga räägin siis alates eilsest hommikust. Nii. Eelmisel õhtul sain teada, et kaks esimest tundi, joonestamised, jäävad ära, sest õpetajal on juba pikemalt midagi viga, ei meenu, mis täpsemalt.. See selleks. Ehk siis tavalise kella kuue ajal ärkamise asemel oli võimalus kaheksani magada, jess. Kuid mina, hommikul, silmad kell 05:47 lahti ja uni läinud. Kuulasin siis natukene muusikat, keerutasin niisama voodis, kuid magama enam ek jäänud. 06:32 otsustasin, et kui seitsmeks magama ei jää, siis tõusen üles. 06:58 ronisin voodist välja, fine siis. Läksin alla korrusele, sõin natukene kooki, võtsin jogurtit ja tegin kohvi. Liikusin arvuti juurde ja lülitasin selle sisse. Passisin seal siis mingi tunnikese, kuulasin muusikat ja kirjutasin pikke kirju, (viimase aja hobi), kuskil kaheksa paiku käisin pesin juuksed ära ja siis läksin ka internetist eemale. Tegin ennast üheksaks korda - riidesse ja asjad kokku. Seejärel liikusin 09:15 bussi peale. Koolis olid kolmas ja neljas tund kirjandus-eesti keel. Vahetundidel, käisime söömas, kartulipudru-hakkliha-vorm, kaste, kohv ( liiter piima, lusikatäis kohvi ja kilo suhkrut. ! ) , ning rullbiskviit. Viimaseks viiendaks tunniks oli jäänud inglise keel. Kus tuli kontrolltöö, mida ma ei olnud viitsinud eriti õppida, ning hinne tuleb ka vastav. Peale tunde igaljuhul liikusin kilomeeter koolist eemal asuvasse kontserdimajja näiteringi. See oli siis umbes poole kahe paiku. Seal harjutasime igasuguseid asju, kuna ühte teatud näidendit teha ei saanud, sest teisel peaosalisel oli 7 tundi - oleks alles poole neljaks sinna jõudnud, kahjuks. Seega tegime kõike muud. Üks osa oli etüüd ehk lühinäidend. Millega sai nalja ja mitte vähe. Mina, Merca ja üks väiksem näiteringlane, pidime tegema näidendi sõnadega 'kapsas, sihvkad ja president' . Nii, mulle tuli mõte, algeline, kuid siiski. Läksime uksest välja, koridori. Mina räägin mõtte ära : " Tavai, teeme nii, et sihvkad = venelane, mina olen venelane. Merca, Sina ole president, ja Sina väiksem, ole siis kapsas. Merca, pärast võtad kapsa sülle. Okei. Nii. Teeme sis nii, et president läheb turule kapsast ostma. Tagasi tulles näeb teepeal sihvkakoori maha sülitavat venelast, ning läheb tema juurde rääkima, et ta on ikkagi Eestimaal ja nii on ebaviiskas teha. Mina, kui venelane, räägin vastu stiilis 'sthoo tõõ hotseeesh'? jne. " Seejärel liitusid meiega kaks nooremat tüdrukut, kes olid käinud kohvikus sprite'i ostmas ning pakkusid mulle kahte pudelit korraga, mis seal ikka, tuli juua. :D Siis tuli igatahes meile, loe: mulle , lollitamisetuju peale. Ja mul oli vaja seal libedal põrandal kindlapeale silda visata. Ja seda ma tegin, kuid oih.. unustasin käed alla panna, ja laksuga! vastu maad. Merca kuulis ainult suurt pauku, ise lausudes hiljem : " Terve korrus värises!, aga, kuule, mis Su nimi on? " Njaa, ega, mulle kui puupeale see hullu ei tee. Positiivsus. ..ning kusjuures oma nime ma lõpuks ei öelnudki.. ^^. Pärast seda kõike oli mul ikkagi ilmtingimata vaja siiski näidata, juba endale, et ma ju tegelikult oskan silda visata, ja ära tegin! Väiksematele ütlesin, et ärge minust jumala eest eeskuju võtke. Nemad : "Võtame, võtame! " Ma, et issandjumal.. :D Nojasiis, läksime ruumi tagasi, näidendit esitama pärast teist rühma, kus olid Kristine ja samuti veel kaks inimest, pärast nende esinemist, oli meie kord. Tegime siis kõik nii, nagu pidi. Kuigi meie kapsast tüdruk pidi koju minema, vanemad tulid järgi, ei morjendanud see palju, sest võtsime uueks "kapsaks" Merca rohelise! koti. Nii, siis. Alguses Merca veel andis õpetajale mõista, et on president, ehk paneb oma mulgiriided selga ja õpetaja küsiva pilgu peale - " Ilves noh! " x). Kuid mingi hetk, kui Merca - president, kapsast ei ostnud, vaid võttis.. Siis õpetaja mainis, et okei, vargast president, peale seda olime mõlemad laval kõveras, naeru lihtsalt ei saanud pidama. Jeah,. Ja siis lõpuks selle sihvkade mahasülitamise eest noomimise kohapeal läks asi käest üldse ära. President ja venelane nimelt karjusid ja kaklesid. (Teistel lõbu laialt) Mingihetk, ma hakkan midagi tegema, ja Merca : " Sa oled surnud! ", Mina : " Aa.. Okei. " ( President Merca aka Ilves teeb nägu, et tema ei tea midagi. Ja kõnnib uhkelt oma kapsaga edasi.. ) Mingihetk läksin mina järgi, rusikas püsti. Merca : " Mis kõhutantsu Sa teed? " Mina : " !! Ma ei tee kõhutantsu, ma tulin kätte maksma, totu! " Ja seejärel hakkasim jälle "kaklema", mille tulemusel olime mõlemad siruli maas, tema minu käe peal, mina tema jalgade peal. Üldiselt öeldes : Sõlmes. :D, Terve näitering jälle ümberringi naermas. Jap. Ja siis valutava pea ja käega, hakkasime tegema miimikat. Ja seal olid ka kõik äktshionis. Ikka täiesti. Proovi ise ainult käte, jalgade, keha ja näoilmetega teha teistele selgeks, et see, mida Sa näitad seal ees on Mc Drive. Süstal. Marker. Säästumarket. Kotkas. Müsli. Õpetaja Põld. (hh). Ei, aga tore oli. Poole viieni olin seal. Siis lõpus veel rääkisime õpetajaga igasugust pubekajuttu, pärast oli mark, vingusime seal, elu üle.. Mis ongi raske, aga vinguda on ikka tore ju . Eksju. Ikka. Igaljuhul, siis läksime Kristine ja Mercaga linna, seal olime niisama, käisime Selverist läbi, seal degusteeriti liha, mis polnudki hea, kahjuks. Siis liikusime bussipeatustesse pärast seda kui olime ostnud kartulivahvleid ja kaks kohukest, Merca raha eest. Ning siis suutsin ma bussist, mis pidi kell 17:00 väljuma, maha jääda. Super. Mõtlen, järgmise bussini on 1,5 tundi. Jube. Kuid siis, (i), meenus, et tuleb veel üks buss, 17:15 või 17:20, mis pole nr 43, millega ma saan vabasõidupiletiga, vaid mis on nr 121, mille eest pean maksma 12 krooni. Hakkasime siis sente kokku kraapima, minult kroon, mercalt rohkem. Kokku saime 11.50. Rohkem pole, kuskil. Ahastus. Buss sõidab ette, mina : "Tavai, suva, ma lähen peale, saan kuskilt ikka selle 50 senti. Tsau. " Okei, bussi, annan sendid juhile, saan salvava pilgu ja sõimsõnad vene keeles, millest sain niipalju aru, et buss pole pood, kuhu sentidega tulla. Vabandasin ja häbenesin seal siis. Sain oma 50 senti ka, klassiõe ema oli bussi peal, õnneks. Ohjah. Siis rääkisin natukene telefoniga, ja poole tunni pärast olin kodus. Siis oli hea olla. Istusin netis, sõin võileiba ja midagi veel. Mingiaeg, nägin, et ema oli msnis mingi uue tuttava saanud. Huvitav. Tuleb kohe ära hõivata, endale, ema võib edasi ju suhelda, aga mina tahan ka. Liiatigi tundus see Sandra huvitava inimesena ka. Seda ta ka oli, on, kuigi tohutult madala enesehinnaguga, kahjuks. Põhjuseta, lisaks. :/. Seda tuleb tõsta! Positiivsus. Justnii. Ja siis kuskil, kaheteistkümnest kuueni magasin, nii vahelduva eduga. Kuuest tõusin päris üles, ja netti. Muusika, photoshop, msn, rate, orkut, tribawars ning restardid, filmid ja ka blogi. Ja siin ma olen. Ja netis olen. Diivani peal istun. Käed on väsinud ja muusika põhjas. Aga tunne on hea. Ülim. Ilma konkreetse põhjuseta. Positiivne. (:
Praegu igaljuhul käisin allkorrusel. Jooksin edasi-tagasi, sest nett kadus ära vahepeal, tore. Aga tagasi tuli, mis on iseenesest veelgi toredam ju! All tegin aga pelmeene. Praadisin. Maitseaintetega. Need näevad praegu välja nii ahvatlevad, ja maitse.. on kolm korda parem. + majonees, ketšup ja hapukoor. Juurde karamellitee. ^^.
Tore on olla. Teinekord kirjutan veel. (:
Comments